Stephen King kirjutab raamatus „Kirjutamisest“, et just nagu puuseppadel, peaks ka kirjanikul olema oma tööriistakast – selline, milles on vähemalt neli sahtlit. Kõige peal asuvad tavalised tööriistad, nagu sõnavara ja grammatika. Teises sahtlis on vorm ja stiilielemendid, kolmandas tegelaskujude arendamine ja kirjelduste kirjutamine. Neljandas sahtlis asuvad teema ja selgus.
Kingi poolt välja toodud aspektid on kahtlemata olulised, kuid algaja kirjutaja võivad need neli sahtlit segadusse ajada. Mida läheb vaja läheb, kui on soov lihtsalt lugu paberile saada? Seepärast otsustasime kokku panna oma tööriistakasti – sellise, mis koosneb vaid haamrist, mõõdulindist, kruvikeeraja komplektist ja tangidest.
Tegelased on nö tõeline löögijõud
Haamer on tööriist, millega ehitatakse kõige olulisemad osad – just nii on ka sinu peategelane loo tõeline edasikandev jõud. Tegelase loomine algab küsimusest „Kelle lugu sa jutustad?“ Kui lugejad ei hooli tegelastest, ei hakka nad hoolima ka süžeest. Hästi arendatud tegelaskuju on usutav. Tema tegevust utsitab tagant ajend ja läbi valikute ta areneb.
Kuidas tegelaskujusid tööriistana kasutada?
Siin on kolm võimalust, kuidas läbi tegelaskujude arendamise enda lugu ja oskusi arendada:
- Loo tegelaskuju profiil – Pane kirja iga tegelase nö passi-info (välimus, vanus jne), taust (perekond, haridus jne), iseloom (tagasihoidlik või sõnakas? Tegija või järgija?) ja motivatsioon (soovid, unistused, takistused jne). Kirjutades hoia tegelaskuju profiil käe ulatuses, et aeg-ajalt kontrollida, et tegelaskuju reaktsioonid ja otsused oleks kooskõlas tema iseloomu ja taustaga.
- Vali vaatenurk – Kirjuta tegelase päevast kolmandas isiksuses ehk kasutades tegelase kohta ’tema’. Kirjuta tekst ümber esimeses isiksuses ehk kasutades tegelase kohta ’mina’. Vaatenurk on võtmetähtsusega, kuna see määrab, kui palju saad lugejaga jagada. Näiteks, kui kirjutad esimeses isikus, ei saa sa kirjutada sellest, mida teine tegelane tunneb, vaid ainult sellest, kuidas ta näib vaatenurga tegelasele.
- Mõtle läbi karakteri areng – Tee paber joonega pooleks. Vasakule poole kirjuta, milline on tegelane loo alguses? Mis on tema eesmärk? Millesse ta usub ja kuidas ta käitub? Paremale paberi poolele kirjuta vastused samade küsimuste kohta, kuid loo lõpus. Karakteri areng aitab ka läbi mõelda, mis sündmused peavad aset leidma, et karakteri areng toimuks loogiliselt ja loomulikult.
Loo struktuur on kui mõõdulint, mille järgi tegevust mõõta
Loo struktuur vastab küsimusele: millest sa kirjutad? Ilma mõõdulindita võib lihtsasti saada vales suuruses jupid, mis omavahel kuidagi kokku ei sobi. Erinevates mõõtudes toolijalad ei ole hea alus mugava tooli tegemiseks. Nii tagab ka loo ülesehitus selle, et sinu lugu püsib koos loogiliselt ja sündmused on hästi ajastatud. Struktuur aitab sul hoida lugeja tähelepanu, aga ka hoiab sind kirjutamise ajal kursilt kõrvale kaldumas.
Kuidas loo struktuuri kasutada tööriistana?
Struktuure on palju (kolme vaatuse struktuur, 10-punkti struktuur, kangelase teekond jne), kuid pakume kolm lihtsalt viisi, kuidas läbi loo struktuuri end kursil hoida ja kirjutamist ladusamaks muuta.
- Mõtle läbi algus ja lõpp – Täpselt nii nagu enne tegelase arenguga, tee paber joonega pooleks – vasakule kirjuta loo algus, paremale loo lõpp. Vasta mõlema osas järgmistele küsimustele: kus tegevus toimub? Millal tegevus aset leiab? Kes on sündmustega seotud tegelased? Mis emotsioonid valdavad tegelasi? Kui tead enda loo lõppu, siis on sul lihtsam suunda hoida kirjutamise ajal.
- Kaardista olulised sündmused – Kirjuta olulised sündmused märkmepaberile (ühele paberile üks sündmus). Lisa juurde selgitus, miks see sündmus on oluline. Võid ka ära märkida, millised tegelased on sündmusega kindlasti seotud. Reasta märkmepaberid ajalises järjekorras. See aitab sul luua leivaraasukeste raja, mida mööda loo lõpu suunas liikuda.
- Pane peategelane sündmusi juhtima – Analüüsi seda, mida oled juba kirja pannud või välja mõelnud. Kas sinu tegelasega juhtuvad sündmused või on need ajendatud sinu tegelase valikutest? Mis on teadlikult tehtud otsused ja mis alateadlikud otsused? Mis on tema otsuste tagajärjed? Kui sinu peategelane jääb sündmustest kõrvale, siis mõtle kuidas saad selle ümber kirjutada viisil, et sinu peategelane on toimuvaga seotud?
Stiilielemente on sama palju kui kruvikeerajal otsikuid
Stiil esitab küsimuse: kuidas sa oma lugu jutustad? Kas tahad kirjutada lihtsalt ja otse või keerukalt ja elegantselt? Mõni otsik on universaalsem kui teine, nt ühe ristpeaga saab enamasti asjad aetud. Kuid mida rohkem ehitus- ja mööbeldamistöid teha, seda rohkem otsikuid läheb vaja. Nii ka stiilielementidega – saad valida, kui palju kirjeldust sa kasutad; kuidas kõlab sinu lausete rütm; kui palju kasutad kõnekäände ja vanasõnu?
Kuidas stiili tööriistana kasutada?
Siin on kolm võimalust oma stiili täiustamiseks:
- Harjuta klassikat: “näita, ära ütle”– Kirjelda tegelast, kui ta on vihane, ilma et kasutaksid sõna „vihane“ ja selle sünonüüme. Kui hätta jääd, siis meenuta, mis toimub sinu enda keha ja mõtetega, kui vihane oled.
- Katseta erinevaid stiile – Kirjuta lühike stseen lihtsate ja otsekoheste sõnadega. Seejärel kirjuta sama stseen kasutades poeetilisi väjendeid ja pikki lauseid nagu romantismi esindajad. Viimaseks kirjuta stseen ümber humoorikalt või ironiseerivalt. Erinevate stiilidega katsetamine aitab sul
- Vaheta sõnu – Kirjuta rida lauseid, kus on tegusõna ja määrsõna kõrvuti, nt „Ta jooksis kiirelt.“ Asenda tegusõna ja määrsõna ühe sõnaga. Nii saab lausest „Ta jooksis kiirelt.“ lause „Ta tormas.“ Selle läbi suurendad enda sõnavara ja muudad teksti lugeja jaoks huvitavamaks.
Tangid eemaldavad üleliigse ja seovad vajaliku kokku
Tihti soovib kirjanik panna loosse palju taustalugu ja maailmaloomet, mis talle õhtutundidel on pähe tulnud. Lugejale muutuvad need aga ühel hetkel muutuvad pigem koormavaks kui huvitavaks. Just siin tulevadki mängu tangid – tööriist, mis aitab eemaldada tarbetut infot ja säilitada ainult loo jaoks olulise. Enese toimetamine aitab sul mõista, mis on vajalik ja mis mitte, et hoida lugu selge ja fookuses.
Kuidas enda teksti ise toimetada?
Siin on kolm harjutust enese toimetamise oskuste parandamiseks:
- Jäta kõrvale liigne – Analüüsi seda, mida oled juba kirja pannud või välja mõelnud. Millised stseenid kannavad lugu edasi või selgitavad toimunut? Milline info on lugejale oluline? Lõika välja kõik üleliigne – nt kui see hiljem ei tule enam mainimisele, siis ei ole lugejal ka vaja teada, millised riided tegelane selga paneb.
- Hoia pinget üleval tõstes panuseid – Kui loo tegevus tundub igav või neutraalne, siis küsi endalt, mis on halvim, mis sinu peategelasega juhtuda võib, kui ta ebaõnnestub? Nt kui tegelane ei jõua õigeks ajaks tööle, et tähtis ettekanne esitada, siis teda ei edutada. Me kõik soovime saada edutatud, kuid see ei ole siiski piisav, mis lugejat kaasa elama paneks. Küsi: „Mis siis kui?“ Mis siis kui kaalul pole mitte edutamine, vaid töökoht ise? Mis siis kui töökoha kaotus tähendab tegelasele ka elukoha kaotust, kuna ilma töökohata ei pea rahakott pangalaenule või üürihinnale vastu? Jätka „mis siis kui“ küsimist, kuni leiad endale sobiva panuse.
- Märgi üles lahtised otsad – Tee paberilehele märge iga kord kui kirjutad loosse uue teema, millele hiljem selgituse, vastuse või lahenduse soovid anda. Loo peamine konflikt saab lahenduse kulminatsioonis, kuid kõik väiksemad pingekruvijad võiksid saada vastuse jooksvalt. Jäta meelde kuldne reegel: üks vana küsimus võiks saada enne vastuse, kui uus küsimus esitatakse.
Oluline on osata tööriistu kasutada
Nagu igal meistril, on ka kirjanikul vaja tööriistu, et luua midagi tõeliselt meeldejäävat. Tööriistakast võibki koosneda vaid neljast tööriistast – oluline on see, kuidas sa neid kasutad. Peategelasega töötamine aitab paika panna nii loo struktuuri kui stiili. Loo struktuur jällegi mõjutab seda, kuidas peategelane areneb. Omavahel neid tööriistu kombineerides saad tõsta enda kirjatükkide taset.
